Eile päev oli väga hea, naljakas ja huvitav ja ootamatu ja kõike veel. Päeval käisin külas ja õhtul pidin empsiga Glehni lossi minema. Seal nägin lapsepõlve sõbrannasid. Väga khuul. Ofc ei saa kuskil käidud, et veel tuttavaid ei näeks. Seega oli kokkuvõttes väga huvitav seltskond koos. Peamine jututeema oli kool. Sellest võib lõputult rääkida ja ka õpetajatest. Ilmselgelt on võimalik koolist rääkides avastada VEEL ÜHISEID tuttavaid. Maailm on ikka nii väike...
Eurovisiooni vaatasin ühe teise lapsepõlve sõbranna juures. Tulemus oli, kuidas oli. Getter J. oli tohutult tubli. Kõik oli suuperpärane. See polnud LIHTSALT meie aasta. Võitja oli väga hea. Mulle meeldis see lugu algusest peale, see on armas ja hea, teistsugune. Kuid, midagi...ma ei tea, mida/mis/miks oleks ma tahtnud Rootsi võitu. Ma nii väga oleks tahtnud Rootsi võitu, peale seda kui ma olin juba Eesti väheste punktide peale vihane, aga Elu läheb edasi, kuigi mu masendus oli vaimselt kui ka füüsiliselt suur, kui ma oleksin peaaegu raamatu ära lõhkunud ja näost olin ma tõenäoliselt roheline.
Kell oli päris palju, kui eurokas lõppes, peale seda rääksime veel igasuguseid asju ja nii see kell saigi 3.30 öösel umbes. Mõtlesime empsiga, et jalutame koju. Ligikaudu 3 km. Siis mõtlesime, et ei viitsi. Lähme taksoga. Seega, mida ei olnud, see oli vaba takso. Pidime ikka jala minema.
Niisiis, mida teeme meie empsiga kell 4.00laupäeva öösel vastu pühapäeva... Jalutame koju. Tegeliult jalutasin mina koos Egle ja Heleniga eespool. Mida hüütakse kolmele põhimõtteliselt ühepikkustele & tumeda juuksevärviga tüdrukutele öösel kell 4.00 Männipargist mööda jalutades?
TSAU KOLMIKUD!
ILMSELGELT.
Koju jõudsin kell 4.15 ja umbes 4.34 läksin magama. Ärkasin täna kell 11.37. Kell 12 hakkasin õppima, ainult üks töö kirjanduses on tegemata, siis on homseks õpitud. Kella kuueks Nõmmele Norekatega on esinemine :)
You can do it do, just believe
I' ll do that, work hard, try my best and at the end be the best, am going to surprise You all
No comments:
Post a Comment